MARILIN
Võimatu vahetund

Tuhande viiesaja aasta pärast veedavad lapsed vahetunde väga kummalisel moel. Lapsed mängivad arvutiga, vaatavad telekat ja lendavad mööda klassiruumi ringi.Söögivahetunnil söövad lapsed krõpse, burgerit ja joovad limonaadi. Küll on hea, et mina tuhande viiesaja aasta pärast koolis ei käi.


Kuidas valge tiiger triibud sai

Elas kord üks valge tiiger, kellel polnud ühtegi triipu. Sellepärast oli ta väga õnnetu. Kord sattus tiiger tsirkusesse. Seal inimesed ütlesid talle, et kui sa oled tubli, siis joonistame sulle mustad triibud. Sellest ajast ongi tiigril mustad triibud.



Talvel   

Õues sajab lund,
karu maga und.
Lapsed küll ei maga,
kelgutavad aga.

Valge hange taga,
peidus poisinaga.
Lumesõda keeb,
kõigil rõõmus meel.

Minu koduhaldjas

Minu kodu kaitseb haldjas. Tema nimi on Karmen. Karmen hirmutab tondid, vaimud ja luupainajad minema. Tal  on ilusad punased  juuksed ja läbipaistvad  tiivad. Ta koristab tube ja peseb nõusid . Karmen elab esikus lillepoti taga. Ma olen teda kaks korda isegi näinud. Ta on kümme sentimeetrit pikk. Küll on tore, et meil  on majahaldjas.


Kui ma oleksin draakon

Kui ma oleksin draakon, oleksin ma väga ilus.Ma oleksin helesinine, mul oleksid tiivad ja ma oleksin väga pikk ning 
lendaksin õhus.Ma oleksin väga abivalmis ja sõbralik.Ma ei sülgaks tuld, sest muidu võiksin midagi põlema panna.Ma aitaksin inimesi ja oleksin hea.Küll oleks tore, kui ma oleksin draakon.



Eestimaa

Minu kodu Saaremaal,
siin on tore elada.
Mina Kärla koolis käin,
seal mul palju sõpru häid.

Minu pere on küll väike,
aga sinna paistab päike.
Mulle meeldib Eestimaa,
siin on tore elada.

Haikud

ilus nurmenukk
maitseb väga hästi ta
kellukesena




Siil udus

Siil oli teel karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse. Siil taganes nii kaua,kuni põrkas millegagi kokku. Kui ta üles vaatas , nägi ta hingeldavat kaelkirjakut. Korraga oli siilil nii suure looma ees hirm ning ta hakkas jooksma. Siil kohtas jänest, kes küsis, et kuhu sa jooksed?  Siil vastas :" Ma jooksen karu maja poole." Jänes küsis: "Tead sa teed või ma juhatan?" Muidugi siil ei teadnud. Jänes ütles , et mine läbi metsa ja üle pöõlu. Siil tänas ja jooksis edasi. Lõpuks nägi ta tulukest. See oli karu maja. Siil oli väga õnnelik, et ta karu maja üles leidis. Siil läks majja ja nad sõid moosi. Siil oli väga õnnelik, et kõik hästi läks.
 

Raamatud omavahel


Raamatud vaidlesid ja vaidlesid, et kes on parem ja tähtsam.Lõpuks tuli Arstiraamat ja küsis: " Miks te vaidlete,kas teil targemat pole teha?" Raamatud vastasid: " Oleks küll,aga me peame ju ometigi enda koha eest seisma." Teised ei kuulanud Arstiraamatut ja vaidlesid ikka edasi ja edasi. Arstiraamat ähvardas, et kui te tülitsete läheb riiul katki. Raamatud lõpetasid ja ei tülitsenud enam kunagi.


Vanapaar


Elas kord atsakas vanapaar -matsakas moor ja vatsakas vaar. Köögis kõik päevad veetsid nad, praadisid aina ja keetsid nad. Moor muudkui mooris ja vaaritas vaar,
no võis aga süüa see vanapaar! Õhtul, kui vaar oli kurguni täis, vaarus veel metsa ja vaarikal käis.
Moor aga küpsetas endale, tead sada viiskümmend moorapead.

Lõpusalm on minu luuletatud. 

Memm tõi laua peale või, 
vaarikaid taat metsast tõi. 
Lõpuks kõik nad ära sõid 
ja siis laulu lahti lõid.    


Selle suve toredaim päev


See päev oli vahva. Minu tädi tuli külla.
  Kõigepealt andis ta meile kingitused, siis läksime Karujärve lähedale seenele. Mina sain tädiga rohkem seeni kui vanaisa ja vend. Lõpuks läksime koju, sest veel oli kingitusi. Ootasime ema ära ja hakkasime kingitusi jagama.Mina sain peavõru, juuksekummi ja kampsuni. Ema sai kaks orhideed, vend sai püksid ja kindad. 
    See oli väga tore suvepäev. 

Minu vanaisa


Vanaisa vahva mees.
Ta meie pere vanim mees.
Vanaisa on nii tore,
kuri eriti ei ole.

Vanaisa kallis mulle,
küllap meeldiks ta ka sulle.
Mis saaks vanaisata,
seda keegi meist ei tea.


Merineitsi võlusõrmus


See lugu toimus umbes 150 aastat tagasi eide Malle ja taadi Peetriga Männiku külas.   Elasid kord eit Malle ja taat Peeter, kes olid väga vaesed.
Neil ei olnud peaaegu midagi süüa. Ühel heal päeval sai eidel hing täis ja ta ütles :" Taat, mine Merineitsi lahe äärde kala püüdma!" Mis siis taadil muud üle jäi, tuli kalale minna. Taat sõudis paadiga merele, viskas võrgud sisse ja jäi ootama. Korraga hakkas terve paat rapuma ja võrk oleks peaaegu paadi ümmber tõmmanud.Taat tõmbasvõrgu välja ja nägi, et Merineitsi on võrku kinni jäänud. Merineitsi palus:"Palun lase mind tagasi vette, siis annan sulle võlusõrmuse, mis täidab kõik su soovid!"
Taat otsustas sõrmuse kasuks ja lasi Merineitsi vette tagasi. Taat läks koju üliõnnelikuna. Kui eit sõrmust nägi, käskis ta selle enda kätte anda. Taat andis  sõrmuse eidele. Eit hakkas kohe soovima. Ta soovis ilusat maja, uut kleiti ja autot. Mida rohkem eit soovis, seda rohkem sõrmus pragunes ja läks lõpuks katki. Kõik asjad kadusid ja nad olid tagasi vaesuses.


Mina ise

Mina olen oma klassis kõige pikem. Ma olen tüdruk ja kümme  aastat vana. Minu nägu on ovaalne. Mu nina on ümara otsaga. Mu silmad on halli värvi. Mu juuksed on helepruunid. Minu suu on keskmise suurusega. Minu kõrva otsad on ümarad. Mu kulmud on pruuni värvi. Mulle meeldib käia teksapükste, dressipluusi ja tavalise särgiga. Ma käin musta värvi tänavakingadega. Ma olen hea, aga vahel natuke laisk ka. Mulle meeldivad hobused ja ma tegelen nendega.


Kolliauk


Meil on karjamaal selline auk, mille nimi on Kolliauk. Oma nime on ta saanud sellest, et kunagi kukkus sinna sisse veekoll. Ta otsustas sinna ehitada maja, aga kuna ta elab vee all, oli kollil sinna vett vaja. Veekoll kaevas savi ja mätsis augu põhja saviga ära. Nüüd lasi ta vihmal augu täis sadada.Lõpuks oli koll valmis vette maja ehitama minema. Maja ehitas veekoll ka savist ja jäi sinna elama. Sellest saigi see auk oma nime Kolliauk.



Minu ema


Mul on tore ema,
ta on väga kena.
Kui kingi ostab mulle,
siis lilli kingin talle.

Ta on väga armas,
sest tööl ta on kärmas.
Mulle meeldib väga ta,
mina meeldin talle ka.