Võimatu vahetund

Minu kooli nimi on viie miljoni aasta pärast Lainjala kool. Vahetund kestab 1 tund ja vahel saab kodus käia. Vajutan nuppu ja lendan õue.Õues mängin lendpalli. Peale lendpalli mängin värvipalli.Seda mängime sees või väljas. See ongi minu vahetund, mis on tõeliselt vahva.


Kuidas sebra sai triibud

Elas kord sebra. Tal oli kaks sõpra. Need olid elevant ja lõvi. Sõbrad mõtlesid, mida võiks teha. Elevant pakkus. et võiks kasta, aga teised ei olnud nõus. Sebral tuli mõte, et jookseme võidu. Läks paar tundi, kui lõvi lausus, et mängime poris. Kõigile meeldis see mõte. Sebra püherdas ja püherdas poris. Kui sebra välja tuli, läks ta pesema. Sebra ehmus, kui nägi musti triipe enda peal. Lõvi ja elevant ei tundnud sebrat alguses ära. Sellest ajast ongi sebral triibud.

Olen leiutaja

Leiutaja on tore olla. Ma leutasin eile roboti. Tema nimi on Vuudi. Vuudile meeldib aknaid pesta. Vuudi leiutas ise endale ämblikuvõrgupüdja. Seda saab tühjendada ja uuesti täis imeda. Vuudile meeldib lapsehoidjat mängida. Ta teeb head süüa. Vuudi on elektri all. Kui ei oleks, siis ta ei töötaks. Vuudi sööb bensiini, see on ta lemmik. Vuudi peseb pesu ja peale söömist peseb nõud. Vuudi on mu esimene leiutis.


Natuke talve

Tali tuli tuisuga,
sõita sai ka uisuga.
Mütsid pähe, suusad jalga
nõnda sõit nüüd jälle algab.

Siiski ega kaua vist,
kesta saa see rõõm ja lust.
Päike juba pilvest piilub,
soojus lumehanged viinud.


Kui ma oleksin draakon

Kui ma oleksin draakon, siis mul oleks roheline pea ja tiivad. Oleks veel hall selg, kollane kõht ja punane saba. Jalad oleks mul kirjud. Ma oleksin võimas draakon. Mul oleks siis koobas kõrgetes mägedes ja ma elaksin seal. Ma püüaksin kalu. Lennates puhuksin kalale tuld peale ja ta olekski grillitud. Kui keegi varastaks kala, ma puhuksin nii, et rohi oleks kõrbenud. Ma tahaksin sellepärast olla draakon, et siis oleks mul nii lõbus!


Eestimaa

Eestimaa mu kodumaa,
meile armas oled sa .
Tallinn riigi pealinn on,
seda teab ju igaüks.

Sünnipäev on tulemas,
presitentki  olemas.
Narvas sõjaväeparaad,
sinna minna sina saad.


Siil udus

Siil oli teel karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse. Tükk aega ei olnud hääli kuulda. Siil läks oma teed kaudu karupoja juurde. Äkki tuli välja rebane, kes oli teda ehmatanud. Siil jooksis ja jooksis, kuni rebane jäi maha. Ta kohtas jänesepoega. Jäneseke tahtis moosi endale saada, aga siil ei lubanud, sest ta tahtis seda karupojale viia. Ta jätkas siis teed karupoja juurde . Siil jõudis alles hommikul kohale. Seejärel jõid nad ikka teed ja sõid moosi ning siil jäi pikemaks ajaks. Mis kõige toredam, õhtu veetsid nad koos mängides.


Raamatud omavahel

Raamadud vaidlesid ja vaidlesid, kes on parem ja tähtsam. Lõpuks kostis Lauluraamat, et mis te vaidlete, me ju teame, et mina olen kõige tähtsam. Seiklusjutt küsis, et kust sa seda võtad. Lauluraamat ütles, et ma ju õpetan laulmist, seega saavad lapsed muusikatunnis häid hindeid. Tarkuseraamat kostis, et ma ju õpetan ka, ma olen siis ka tähtis. "Hmhh," kostis Vana Raamat. Mind  tahetakse kõige rohkem. Lasteraamat ütles, et mind on kõige kergem lugeda, teid on liiga raske lugeda, sest te olete nii paksud ja väiksed lapsed ei saa teie jutust aru. Naljaraamat, kes on tavaliselt tasa, ütles, et mis te vaidlete. Nagunii me oleme võrdsed. Kõik on sama head. Mõni on naljakas ja teine õpetlik. Raamatud jäid kuulama ja ei tülitsenud enam üldse.

Porist

Jalgadega ära pori
õuest kanna koridori.
Pori peale porisema
hakkab tingimata ema.
Ütleb :"Kena koridor
on nüüd päris poridor!"

Lõpusalm on minu luuletatud.
 
Tegid poriseks mu vaiba,
koristada sa nüüd aita.
Sopaga mängida võid õues,
mudakook sul jälle põues!



Selle suve toridaim sündmus

Sel suvel käisin ma judo laagris.
See oli tore, sest seal sai maadelda, täpsust lasta, lõuga tõmmata, meres ujuda ja joosta.  Ma lasin täpsust ja sain üheksa punkti, aga kui ma finaali läksin, siis ma ei saanud üldse punkte. Jooks oli üks kilomeeter või vähem ja ma tulin kahekümnest lapsest kümnendaks. Kui ma viskasin kangi, tulin ma esimeseks. Hoota hüppamises tulin ma seitsmendaks. See oli väga tore, aga kahjuks ei saanud ma medalit, aga see pole oluline. Mul oli seal väga vahva. 
Ma ootan juba uuet laagrit, sest see oli tore.

Isadepäev

On isale üks päev nii hea,
siis ainult teda meeles pean.
Ma talle lillekimbu teen,
ja ütlen :" Oled õige mees!"

Ka patsu õla pihta löön
ja ühe`s pidu kooki söön.
Ning alati püsib mul rinnus
uhkushelk mu isa pilgust.

Mina ise

 Ma olen üheteistaastane poiss. Mu pikkus on 153cm. Mul on tumedad juuksed ning  hallid silmad. Ripsmed on mul pikad. Juuksed on mul karmid. Nägu on mul suhteliselt ümar. Naeratades tekivad põskedesse lohud. Tavaliselt kannan ma teksapükse ja harvem viigipükse. Põhiliselt kannan T-särki ja spordiriideid. Jalanõudest meeldib mul kanda tosse ja suvel plätusid. Olen rahulik, rõõmsameelne, heasüdamlik poiss. Käin muusikakoolis klaverit mängimas. Tegelen juba neli aastat judoga. Mulle meeldib ka korvpall. Lugeda meeldib ka. 


OO kivi

Elas kord Suur Tõll oma poegadega. Nende nimed olid Ülev ja Alev. Ülev töötas ehitajana, Alev aga sepana. Alev tegi põllutööriistu, mõõkasid ja palju muud. Ülev ehitas maju, lautasid, kindlusi ja sildu. 
  Ühel päeval sain neil töö otsa. Nõnda istusid vennad kaks nädalat tegevusetult niisama tühja passides. Lõpuks otsustasid nad kiviviskevõistluse korraldada. Seejärel hakkasid nad otsima sobivat viskepaika. Vennad leidsid alles paari päeva pärast sobiliku koha. Väljavalitud koht oli Kärla. Siis otsisid noormehed endale parajad kivid, mida visata. Kõigepealt viskas Ülev kõrget kõrgelt ja kivi maandus Ulje küla põllule. Alev naeris valjult ja siis viskas kivi lendu. See lenda madalalt, kuid kaugele. Pealtnägijaid oli palju ja kõik hüüdsid: "Oooo!" Kivi maandus Laheküla lähedal.
  Kivi on seal tänapäevalgi. Kivi nimeks aga jäigi OO kivi.
 

  Parim ema

 Ema sa oled parim mulle,
sa oled mulle kallis, armas ja hea.
Sulle soovin ma
ainult head.

Sinust paremat
 ei ole üle maailma.
 Sul on alati rõõmus meel
ja tuju hea.

Silmis sul alati sära on,
see kõik mured leevendab.
Aitad kõiki keda saad.


Harjutus 68

Ma pole kunagi käinud ei Aafrikas, Ameerikas ega Aasias.Ometi tean, et keelte õppimine on oluline.Tahaksin osata nii inglise, hiina kui ka suahiili keelt. Võõrkeele oskus on ka igapäevaeluks vajalik, sest ma tahan aru saada  võõrkeelsetest filmidest, raamatutest ja laulusõnadest.