|
|
|
|
|
 |
|
|
|
Pada ja katel
Kord katel ütles pajale
"Sa oled must kui pada,
end pliidirõnga najale
sul meeldib nõjatada.
Sa oled laisk ja lesimik
ja poolest saadik sõge.
Nii tagu kui ka esimik
sul täis on musta nõge."
Kuid pada vastu mühatas
"Sa ära pada aja!
Sa oled tahmund mühakas
ja tobe targutaja.
End parem puhtaks pese sa
ja püsi hoopis vakka,
sest oled rumal ese sa
ja must nii eest kui takka."
Nii rääkis katla kiuslik keel,
nii sõimas katelt pada.
Ja pole siiamaani veel
neid saadud lepitada.
Lõpusalm on minu luuletatud.
Kuid ühel päeval mõtles pada,
mis me ajame siin vada.
Parem lepiks kohe ära,
siis ei teki palju kära.
Selle suve toredaim reis
Sellel suvel käisin ma loomaaias.
Mulle meeldis, et läksime sinna lennukiga. Nägime igasuguseid loomi, linde ja putukaid. Eriti toredad olid jääkarud, ahvid, krokodillid, tiigrid ja elevandid. Elevandid panid omale londiga liiva pähe. Mulle meeldis ka troopikatuba, kus oli palju ahve, väike puuma moodi loom ja värvilised putukad. Me tegime palju pilte. Kui hakkasime ära minema, siis pidime terve pika tee jala bussijaama minema,sest me ei leidnud õiget bussi, millega sinna sõita. Kuid lõpuks jõudsime kohale ja tulime tagasi koju.
See päev oli väga väga tore.
Meie pere mehed
Mul on vanaisa,
väga tore mees.
Ta on väga visa,
tööl ta kõigist ees.
Mul on onu ka,
mulle meeldib ta.
Ta on tore sell,
lõbustab mind iga kell.
Mõlemad nad lahedad,
minu tuju tõstavad.
Kui on vaja, aitavad
ning mu pead nad paitavad.
Prints Erik
Kord üheksasada aastat tagasi elas ilusas lossis prints nimega Erik. Tal polnud naist, aga tal olid võlusaapad.
Erik elas lossis ihuüksinda. Kord palus ta võlusaabastelt omale naist. Selle ta ka sai. Ühe nädala pärast hakkas prints Erik oma naisest tüdinema, sest ta naine ei koristanud lossis üldse. Nüüd soovis ta võlsaabastelt uue naise tulekut. Uus naine oli kohal ja vana peatselt läinud. Uus naine oli väga virk, aga Erikule ei meeldinud, et naine oli paks. Jälle soovis ta uut naist. Prints sai omale uue naise, kes oli kõhn ja virk, kuid tema oli liiga pikk. Ka see naine pidi lahkuma. Siis oli Erikul veel naine kellele meeldisid väga loomad. Ta tõi terve lossi neid täis. Prints aga vihkas loomi. See naine pidi koos oma loomadega ära minema. Ühel päeval, kui prints läks võlu saabastelt uut naist paluma, said võlusaapadväga kurjaks js muutsid Eriku koledaks koletiseks ja lukustasid ta lossi.
Seal lossis on ta ka praegu, kui ta pole omale sobivat naist leidnud.
Mina ise
Ma olen pikka kasvu üheteistkümneaastane tüdruk. Minu silmad on halli värvi. Mu kulmud on helepruunid. minu juuksed on pikad ja kollased. Mul on hele nahavärv. Koolis käin tavaliselt teksapükstega ja jalga panen talvesaapad. Märja ilmaga tulen kummisaabastega. Olen lõbus ja mul on palju sõpru. Hommikuti vara tõustes olen mõnikord halvas tujus. Olen sõbralik ja lahke. Mulle meeldib muusika. Ma käin muusikakoolis. Mängin plokflööti ja klaverit. Mulle meeldib ka sporti teha, sellepärast on kehaline kasvatus mu lemmiktund. Ma käin ka võrkpallis. Mulle meeldib telekat vaadata. Eriti meeldivad mulle filmid, kus on palju seiklusi. Mulle meeldib väga pop-muusika järgi tantsida. Mulle meeldib väga retsepte välja mõelda ja selle järgi midagi küpsetada.
Kuidas Jõgevamaa endale nime sai
Kunagi ammu oli Eestis maakond, millest jooksid läbi kõik Eesti jõed. Need jõed oli sinna loonud kuri vaim, kes armastas väga jõgesid. Ta ähvardas inimesi sellega, et katab selle maakonna üleni jõgedega, kui rahvas midagi jõgede sarnast välja ei mõtle. Ta andis rahvale mõtlemiseks viis päeva. Viie päeva pärast tuleb ta tagasi ja nõuab vastust.
Kutsuti kokku kõik selle maakonna targad ja hakati mõtlema. Ühel päeval tuli ühele väikesele poisile mõte, et sellel maakonnal pole nime. Kõigi arvates oli see imeline mõte. Koos otsustasid nad panna maakonnale nimeks Jõgevamaa.
Viie päeva pärast, kui kuri vaim tagasi tuli ja talle öeldi, et maakonna nimeks sai Jõgevamaa, oli kuri vaim maruvihane. Lubadust aga tuleb pidada. Kuri vaim hävitas Jõgevamaalt kõik ülearused jõed.
Kuri vaim lahkus tusase näoga ja ei kiusanud enam kedagi. Sellest ajast saati on Jõgevamaal nimi.
Minu ema
Mu ema on tore ja hea,
ta alati kõike teab.
Meil iial koos igav ei saa hakata,
ta viitsib koos minuga mängida.
Kell kaheksa ta ruttab tööle,
kena ehte kinnitab vööle.
Mu ema töö on hea,
seal on vaja tarka pead.
Raamatupidajaks õpib ta,
ja kool varsti läbi saab.
Kuus korra Pärnusse sõidab ta,
et siis jälle viitele õppida.
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
© 2008 M. Lindau
|
|
|
|
