Kärla kooli õpilaste looming  
 
  Paul - Mark 11/25/2017 9:22am (UTC)
   
 



PAUL - MARK
Võimatu vahetund

Linu kooli vahetund on vahva. Võib noore puu otsa ronida. Toas batuudi peal hüpata. Saab läbi seinte käia ja katusel käia, klassi auku kaevata. Õpetaja asju lugeda ja tema kotis sorida. Need on head vahetunnid.


Kuidas kaelkirjak endale pika kaela sai

Elas kord üks kaelkirjak. Tal oli lühike kael. Ükskord läks ta elevandiga jalutama. Kuna ta kael oli lühike, pidi elevant talle süüa andma. Siis nägid nad hiirt. Elevant hakkas ära jooksma. Kogemata võttis ta kaelkirjaku kaelast kinni ja see venis hästi pikaks. Sellest ajast ongi kaelkirjakul pikk kael.



Olen leiutaja

Leiutaja on tore olla. Minu roboti nimi on Einu. Ta elab köögis. Einule meeldib väga lobiseda. Tal on käsi, jalgu ja silmi kokku 21. Einul  on 3 luuki:punane peseb nõusid, sinine peseb pesu ning pruunis on mängud ja mänguasjad segamini. Einu on tore robot.







Talv ja linnud

Jaanuaris on meil külm,
lumine on maa ja ilm.
Lindudel ei ole süüa,
neile tuleb teri viia.

Selleks on meil söögimaja, 
kuhu teri viia vaja.
Rasv ja terad läbi segi
see on neile elu tugi.


Kui ma oleksin draakon

Kui mina draakon oleksin, siis oleksin ma hästi puhas ja läikiv. Mulle meeldiks väga väljaheiteid teha. Need oleksid pruunikad ja sädelevad. Minul oleks oranž-kollane kõht. Kollases hoiaks ma vett ja oranžis süüa. Minu tuli oleks hõbepunane. Kui ma nutaksin ja pisar kellelegi peale kukuks, saaks see hästi rikkaks. Mulle tohiks selga istuda. Mina oleksin heasüdamik draakon.


Eestimaa

Hiiumaal on hiidlased, 
Saaremaai on saarlased.
Kihnus elavad kihnlased, 
Vormsis ranna-rootslased.

Jõgedel on Jõgevamaa,
keskpunktiks Jõgeva.
Võrulastel Võrumaa,
see on üllatuslik maa.


Haikud

suur kiivitaja
kõrgel taevas lendab ta
kaval linnuke

lumikelluke
silmal kaunis vaadata
tema valgeke


Siil udus

Siil oli teel karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse.Oli paks udu, nii etSiil ei näinud midagi. Võib-olla oli see tema sõber tigu. Rännakul kohtas Siil paljusid sõpru. Öökull lendas ta järgi ja Siil nägi ka tigu. Udus kuulis Siil hunti. Hunt tahtis Siili ära süüa. Siil aga jooksis nii kiiresti kui jalad võtsid. Hunt ajas Siili kaua-kaua taga, aga kätte ei saanud. Lõpuks jõudis Siil Karupoja majja. Siil rääkis Karupojale, mis tee peal temaga juhtus.Kõik lõppes õnnelikult.


Raamatud omavahel

Raamatud vaidlesid ja vaidlesid, kes on parem ja tähtsam. Lõpuks ei pidanud Õpik vastu ja ütles: "Jätke järgi, nii ei jõua kuhugi." Teistel raamatutel vajusid suud lahti. Nad mõtlesid, et kes see veel on, nad mõtlesid ja lõpuks märkasid, et seda raamatut ei ole seal riiulis. "Kui te mind otsite, siis ma olen teist parempoolsel riiulil," ütles õpik.
"Kes sa oled?"küsis kriminull. "Ma olen õpik. Ma õpetan koolis lapsi. "Uu," ütlesid teised raamatud kooris. Armastusroomaan lisas:"Nüüd on kõige parem ja tähtsam selgunud. See on õpik!" Niimoodi lõppes raamatute vaidlus.


Porist

Jalgadega ära pori
õuest kanna koridori.
Pori peale porisema
hakkab tingimata ema.
Ütleb: "Kena koridor
on nüüd päris poridor."

Lõpusalm on minu luuletatud.

Mati pori küüris,
ta meeleheitlikult püüdis.
Kuid ema aina torises,
ei tahtnu olla pori sees.


Selle  suve toredaim päev

See päev oli augustis. Oli laupäev, mina niitsin traktoriga muru. Issi mõtles minna Harilaiule Kiipsaare majaka juurde.
Me sõitsime jalgratastega kokku 9 kilomeetrit. Majakani oleks võinud ujuda, aga vesi oli jääkülm. Me sõime ilusal liivarannal võileibu. Tagasi minnes oli mu vend nagu "padakonn". Kui me pärast koju jõudsime, olid emme ja issi rattad paksu tolmuga koos, minu ratas oli autos, see oli täitsa puhas.Volffram oli rõõmus, et me tagasi tulime. Muru jäi ikka niitmata.
See oli imeilus päev.



Minu isa

Minu isa on väga tore,
kuigi vahest veidi tõre.
temaga on ikka lõbus,
otsa kunagi ei lõpe lõbu.

Tema toob meil tuppa puud,
siis kui käes on talvekuud.
Siis kui tema teenib raha,
ei tee me kodus paha.



Sookolli meri

 Tegelased on Vanataat ja Ahne eit .Tegevus toimus kauges minevikus Akribugri Sookolli saarel.
 Kord läks Vanataat Sookolli merele ja püüdis sealt tahvli, mis oli võrreldav nelja meie tahvliga. Taat tõmbas tahvli välja ja tahvel hakkas hästi raskelt hingeldama. Vana oli ehmunud. Ta pillas rohelise eluka ehmatusega vette ja sõudis koju Ahne eide juurde, et kõik memmele ära rääkida. Järgmisel päeval ootas tahvel taati. Ta lubas Vanal soovida kümme soovi: viis taadile, viis eidele, aga kuna eespool sai mainitud, et eide nimi on Ahne, siis soovis memm kõiki kümmet soovi endale. Eide esimene soov oli, et Vana oleks vaene kui kirikurott, teiseks soovis ta kõiki kunnikganna asju, kolmandaks õukonda, neljandaks suurt aeda ja viiendaks seksikat meest. Nüüd otsustas taat, et räägib kõik tahvlile ära, aga oi sina õnnetust, mõlemad olid täpselt sama vaesed nagu enne.
 Nii ma arvan, et sa õppisid, et ahnusega kaugele ei jõua.

Mina ise

Ma olen pikemat kasvu kümneaastane poiss. Mu nägu on piklik ja nina kumer. Silmade värv on helehall, juuksed on mul helepruunid ja suu on mul selline, et talvel lähevad huuled katki. Koolis mulle meeldib käia teksade ja T-särgiga, lemmikjalanõud on suvel tossud ja sandaalid ning talvel saapad. Mulle meeldib vaikus ja mulle ei maitse veiseliha koos hapukoore, sibula ja juustuga. Kui ma näiteks suurena tööd ei leia, võin ma hakata stilistiks, sest ma tunnen ära maitsekad ja maitsetud asjad. Kõige rohkem meeldib mulle voodis lugeda.



Kuidas ehitati Kärla kool

Ühel suvisel paeval tuli karu Kustile mõte ehitada Kärla lastele kool.  Kusti kutsus kokku kõige tugevamad ja targemad karud kogu Saaremaal. Kui karud olid Kärlale jõudnud, hakkasid nad mõtlema, kuhu, kuidas ja milline kool ehitada.
  Kusti jagas karud kolme rühma. Esimene rühm hakkas otsima kohta kooli jaoks. Teine rühm arutas, millest kool teha. Kolmas seltskond mõtles, milline kool ehitada.
  Arutelude tulemusel jõuti järeldusele, et kool tuleb ehitada valla keskele - Kärlale. Tingimata tuleb kool ehitada kivist, sest see peab kaua vastu. Kindlasti peab kool olema kahekorruseline, sest siis mahub sinna rohkem lapsi õppima.
  Järgmisel päeval hakatigi kive kokku vedama ja maa seest savi välja kaevama. Seejärel võisid ehitustööd alata. Ehitusele kutsuti appi kõik valla elanikud - mehed, naised ja lapsedki. Maja ehitus läks mühinal, nädalaga oligi koolimaja valmis. 
  Kividest maja nägi välja hall ja igav. Karud panid nüüdki pead kokku ja otsustasid - koolimaja värvitakse päikesekollaseks, siis tulevad lapsed alati hea meelega kooli.
  Nii seisabki Kärla keskel kollane koolimaja.
 

 Minu emme


minu emmel on lõbus nina,
vahest on ta tarknina.
Tema töötab ühes koolis,
mina õpin teises koolis.

Tema on mulle väga pai.
teen talle tihti pai.
Teen ka talle kalli,
tema kingib vastu kalli.

Koos me õues töötame.
Ja kui haige olen mina,
siis mures on kohe tema.
Hea ema on ta minule.

 
  Autorid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

© 2008 M. Lindau
  tikk-takk, tiki-tiki-takk
  Advertisement
  Aforism
AFORISM on mõttetera, effektselt sõnastatud üldistav elutarkus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega


  Almanahh
ALMANAHH (araabia k kalender) on segakogumik, mis sisaldab luuletusi, novelle, kunstitöid, jms. Seega on tänapäeval almanahh enamasti jätkväljaandena ilmuv kunsti ja kirjanduse koguteos.
  Anekdoot
... lühike naljalooke põneva või pikantse sisuga, seostub kindla isiku või päevasündmusega.
  Ballaad
... on tundeküllane, enamasti traagilis-müstilise süźee ja sünge häälestusega jutustav luultus.
Today, there have been 2 visitors (43 hits) on this page!
=> Do you also want a homepage for free? Then click here! <=