Kärla kooli õpilaste looming  
 
  Kristel 11/25/2017 9:24am (UTC)
   
 


Olen leiutaja 

 
Leiutaja on tore olla. Ma leiutasin suure roboti. Ta nimi on Bäts. Ta on mul juba 10 aastat vana, aga töötab nii  hästi. Robotile meeldib kõige rohkem tolmuimeja. Talle meeldib sellepärast tolmuimeja, sest see hääl on nii kõlisev. Talle meeldib veel lapsi hoida, süüa teha, 
põrandat pühkida. Robot on ka lõbus. Mõnikord teeb nalja ja mõnikord laiskleb. Ta meeldib mulle väga.
 
 


Suur tuisk


Õues öösel tuiskas,
tähendab,ilmateade luiskas.
Nüüd  on õues kõrged hanged,
lastel leida kapist kombed.   

Meie issil raske olla,
auto mattund lume alla.
Labidaga tema kaevab, 
sellega näeb palju vaeva.

KRISTEL

Võimatu vahetund  

Minu kooli nimi on Kärla Sinivaali kool. Mõtelge, seal saab vahetunnis lennata, kui vajutad nupule 57. Seal saab hüpata üksteise peas. Kui minna kooli taha, on talv.Kui minna kooli ette, on suvi.Klassis on isegi robottahvel ja on ka laserkriit.See töötab siis, kui kirjutad kriidi peale sõna ja nõnda see töötabki. Koolimaja ees on ka loss, kus magavad koolilapsed ja saavad hobustega lennata. Mina tahaksin ka sellises koolis käia, sest see kool on nii lahe.

      



            Kust kaelkirjak endale pika kaela sai 

        

  Elas kord üks kaelkirjak. Ta läks enda sõpradega ujuma. Kalkirjakul oli kahjuks liiga lühike kael. Aga seda juhtus nägema kamp dinosauruseid. Kaelkirjak ütles, et mul on vaja kaela pikendada. Dinosaurused olid nõus. Kuid dinosaurused tõmbasid kaela liiga pikaks. Nüüd saab kaelkirjak oma sõpradega ujumas käia siis, kui ta ise tahab. Sellest ajast ongi kaelkirjakul pikk kael.



 

 



     Kui ma oleksin draakon


Ma olen draakon Eedi. Mulle meeldib tuld välja pursata,  porilombis olla ja sellepärast ma nii must olengi. Ma olen väga tumeroheline. Minul on veel teravad okkad selja peal. Mul on  väga ilusad tiivad, mis mul alles kasvavad, sest ma olen ju väike draakon. Ma olen väga hea draakon ja ma ei karda kedagi. Mulle meeldib olla väga draakon Eedi!
                





         Saaremaa  


Eestimaal on palju saari, 
suurim neist on Saaremaa.
Selle üle olen uhke,
sest seal elan perega.

Kärla kaunis koolimajas,
rõõmsat laulu tihti kajab.
Selles koolis õpin ma, 
tahan targaks saada ka!

Haikud
pajukiisud kõik
metsas kasvavad alles
käes nii pehmed


lumikelluke
nii armsake mulle on
ilus valgeke  
   

       Siil udus  

 
 Siil oli teel karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis Siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse. Ta kuulis ikka ja jälle sedasama häält. See ajas Siili  kangesti hirmule. Ta kuulis kogu aeg, kuidas keegi ta selja taga hiilis. Siil mõtles, et äkki on see tema vaenlane rebane. See oligi rebane. Siil pistis kiiresti jooksu, kuni ta nägi, et oli jõudnud Karupoja ukse juurde. Uks oli kahjuks lukus ja Karupoega polnud kodus. Siil tormas edasi ja kohtas äkki oma teekonnal öökulliisa. Siil rääkis, et rebane ajab teda taga. Öökulliisa võttis Siili jalgade vahele ja viis ta Karupoja juurde, kes oli juba koju jõudnud. Kui Siil tuppa läks, hakkasid nad kohe vaarikamoosi sööma.

      Raamatud omavahel 
         

Raamatud vaidlesid vaidlesid, kes on parem ja tähtsam. Lõpuks sekkus vahele Kokaraamat ja ütles: "Ärge nüüd vaielge, muidu ma muutun kurvaks." Raamatud aga vaidlesid ikka edasi ja ei lõpetanud. "Kes hakkas teist kõige esimesena vaidlema?" küsis Kokaraamat. "Mina," ütles Seiklusjutt. Siis lõpeta sina see karjumine. Tema järel jäid ka kõik teised vait ja ei lausunud  mitte kui midagi. Nii lõpetas Kokaraamat selle vaidluse ära.




         Pada ja katel

Kord katel ütles pajale:
"Sa oled must kui pada,
end pliidirõnga najale
sul meeldib nõjatada.

Sa oled laisk ja lesimik
ja poolest saadik sõge.
Nii tagu- kui ka esimik
sul täis on musta nõge."

Kuid pada vastu mühatas:
"Sa ära pada aja!
Saoled tahmund mühakas
ja tobe targutaja.

End parem puhtaks pese sa
ja püsi hoopis vakka,
sest oled rumal ese sa
ja must nii eest kui takka."

Nii rääkis katla kiusulik keel,
nii sõimas katelt pada.
Ja pole siia maani veel
neid saadud lepitada
.

Lõpusalm on minu kirjutatud


Riidlevad ja vaidlevad,
ei lõppu tule sel-
ei aru saa nad tänaseni,
et mustad sellid mõlemad
.



    Selle suve toredaim reis


Ma käisin perega Lätis ujumas. Mulle meeldisid seal erinevad torud, millest ma kogu aeg alla lasin. Mitmest torust sai alla lasta kummipaatidega. Mulle meeldis kõige rohkem väikeste laev, kus sai teisi inimesi veega pritsida. Pärast me läksime lehmakomme sööma. Kui me tagasi tulime, läksime Pärnusse ujuma, kus oli ka päris tore ja lõbus. Õhtul jõudsime me lõpuks koju, siis läksin ma kohe voodisse magama.
Mulle meeldis see päev väga ja ma tahaks, et see jälle korduks
.




      





Minu isa


Minul isast hea meel,
sest ta väga tark mees.
Kui tal aga paha tuju,
seisab nagu vahakuju.

Tööd tehes tuju hea,
mõtlemisel mõistlik pea.
Isadepäevaks kingin kaardi,
kuhu joonistangi taadi
.


Daami soovid
                         
Elas kordilus daam, kelle nimi oli Rosaalie. Daamil oli oma tuba, aga ta  tüdines selles

t ära. Rosaalie tahtis endale teist värvi tuba. 
Ühel päeval tuli haldjas ja daam palus endale lillat tuba. Ta saigi selle. Aga kui ta õue vaatas  ja lund nägi, tahtis ta endale valget tuba ja sai selle. daam oli oma valges toas üliõnnelik. Aga ühel õhtul vaatas ta aknast välja ja nägi, kuidas tähed pimedas säravad. Rosaalie kutsus haldja uuesti enda juurde ja palus musta tuba. Haldjas hakkas oma väikse võlukepiga musta tuba kujundama. Daam sai selle, mis tahtis ning järsku kõik hävines ja Rosaaliel ei olnud enam mingi sugust tuba





                       Mina ise


Ma olen väikest kasvu tüdruk. Mu vanus on kümme aastat. Minu nägu on ovaalne ja nina on mul väike nõps. Silmad on mul suured ja pruunid. Mul on juuksed pealtpoolt heledad, aga altpoolt tumedad. Juuksed ei ole mul mitte kunagi lühikesed. Suu on mul tavaline ja kõrvad väikesed. Ma käin tavaliselt teksadega, sest need on väga mugavad ja mul on tavaline kampsun, mis mulle meeldib. Kui ma kuskile lähen, on mul alati botased jalas. Mulle meeldib naeratada ja ma olen mõnikord pahur. Ma olen sõbralik ja ja lõbus. Ma käin kunstiringis, sest mulle meeldib joonistada. Arvutis on ka lahe olla ja ma kuulan sealt muusikat.



        Kuidas tekkis Tiigi talu


    Ükskord läks Madis oma sõpradega mängima ja neil oli väga lõbus. Ühele poisile tuli mõte, et läheks metsa ja vaataks niisama ringi.
     Nii otsustasidki poisid metsa minna ja seal ringi vaadata. Poisid nägid metsas kitsi, põtru ja paljusid teisi loomi ja igasuguseid linde. Nad jalutasid edasi, kuni jõudsid ühele lagendikule. Seal lagendikul olid mõned üksikud puud ja kui poisid veel natuke edasi kõndisid, märkasid nad ühte väikest tiiki. Poisid olid sellest tiigist vaimustuses, sest see oli nii ilus. Seal kasvasid vesiroosid ja pillirood. Nad ei olnud elus ühtegi tiiki näinud. Poisid olid omavahel kokku leppinud, et ei räägi oma vanematele sellest tiigist. Lapsed said aru, et peavad koju minema. 
    Kui Madis koju jõudis, siis ta nii väga tahtis emale sellest rääkida ja rääkiski. Ema alguses ei uskunud Madist ja arvas, et ta mõtles selle välja. Kui Madis ütles emale, et ta tuleks temaga koos. Ema hakkas teda uskuma ja läks kaasa. Kui nad tiigi juurde jõudsid, siis Madise ema oli ka sellest vaimustuses.
    Ema tahtis, et Madise isa ehitaks selle tiigi kõrvale maja ja see saigi teoks. Ning Madise pere panigi selle koha nimeks Tiigi talu.  
             


         Minu ema

Minu ema väga hea,
seda sinagi tea.
Temalt võib alati küsida,
sest ta oskab vastata.

Ema mul ei mängi palju,
kuid teeb vahest nalju.
Ta halba üldse ei salli,
ja mina olen talle kallis.

Ema,tasuda ei suuda seda hellust,
seda õpetust ja hoolt.
Mida mulle kaasa annad ellu,
sinu arm mind saadab igal pool.
 
  Autorid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

© 2008 M. Lindau
  tikk-takk, tiki-tiki-takk
  Advertisement
  Aforism
AFORISM on mõttetera, effektselt sõnastatud üldistav elutarkus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega


  Almanahh
ALMANAHH (araabia k kalender) on segakogumik, mis sisaldab luuletusi, novelle, kunstitöid, jms. Seega on tänapäeval almanahh enamasti jätkväljaandena ilmuv kunsti ja kirjanduse koguteos.
  Anekdoot
... lühike naljalooke põneva või pikantse sisuga, seostub kindla isiku või päevasündmusega.
  Ballaad
... on tundeküllane, enamasti traagilis-müstilise süźee ja sünge häälestusega jutustav luultus.
Today, there have been 2 visitors (52 hits) on this page!
=> Do you also want a homepage for free? Then click here! <=