Kärla kooli õpilaste looming  
 
  Katriin 09/20/2017 9:12am (UTC)
   
 



KATRIIN
Võimatu vahetund

Minu kooli võimatud vahetunnid on vahvad. Seal mängid lennumänge. Vahetunni ajal tuleb maja ehitada. Mängutoas saab telekat vaadata. Mängutoas saab legosid kokku panna ja põnevaid nalju mikrofonisse ilmekalt lugeda. See kool on 500 000 aasta pärast. Need vahetunnid võivad olla väga lõbusad!
 




Kus elevant endale suured kõrvad sai

Elas kord üks elevant. Elevant oli hästi pisike, 
kui ta sündis ja kõrvad olid ka väikesed. Kui elevant kasvas, siis olid ta kõrvad juba suuremad. Aga elevant kasvas veel ning kõrvad olid siis ka hästi suured. Lõpuks kui  elevant oli täiskasvanud, olid ta kõrvad nii suured, et rohkem need ei kasvanud. Sellest ajast ongi elevandi kõrvad nii suured!

Olen leiutaja


Leiutaja on tore olla. Mina leiutasin roboti. Ta nimi on Juuli . Juuli välimus on väga kena ja ilus. Juuli abistab palju. Ta on hea südamega. Kui Juulil pole midagi teha, siis ta puhkab oma  sulgedega pehmes voodis. Kui mina  hüüan teda, siis Juuli tuleb oma uhke helikopteriga. Kui mina lähen kodust ära, siis kirjutan ma kirja, mida Juuli tegema peab. Õhtul, kui ma koju tulen, on tal kõik tehtud. Talle meeldib kõiki abistada!



Eestimaa

Eestimaa on ilus paik,
seda külastavad kõik.
President on härra Ilves,
meil on ilmad väga pilves.

Kihnu, Ruhnu, Saaremaa,
on ju meie saared ka.
Lindusid on väga palju,
kisa teevad väga valju!


Haikud

väike nurmenukk
ta põõsa juures kasvab
ilus taim ka


armas sinilill
pargis meil kasvab
kena sinine



Siil udus

Siil oli teel karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse. Siil jäi kuulama ja natukese aja pärast läks ta edasi. Ta kuulis jälle mingit häält. Siil jäi uuesti seisma. Siil nägi seda suurt looma. See oli rebane! Siil hakkas rebasega rääkima, et miks sa mind kohutasid. Rebane vastas, et niisama. Siil ja rebane läksid kahekesi metsa poole. Nad kohtasid jänest ning karu. Kõik läksid karupoja maja poole. Jänes läks vares Vaagu sünnipäevale. Karu ja rebane lippasid metssea juurde. Siil kõndis üksinda edasi ja jõudis õnnelikult karupoja juurde!




Raamatud omavahel


Raamatud vaidlesid ja vaidlesid, kes on parem ja tähtsam. Lõpuks võttis pildiraamat sõna. Pildiraamat otsustas rääkida Vana Raamatuga ja ta läks rariteediga kõnet pidama. Nii nad rääkisid ja sõnelisid. Kuid lõpuks said kokkuleppele. Rariteet ja pildiraamat läksid
teistega rääkima, aga seda hullemaks asi läks. Lõpuks kukkus riiul kokku. Siis jäid raamatud tasa. Kõik palusid üksteise käest vabandust!



 
 
 

Porist

Jalgadega ära pori
õuest kanna koridori.
Pori peale porisema
hakkab tingimata ema.
Ütleb: " Kena koridor
on nüüd päris poridor!"

Lõpusalm on minu kirjutatud.

Poridorist koridori
saab, kui porist koridori
pesta vee ning mopiga
ja veel kuiva lapiga! 



Selle suve toredam päev

See suvi oli väga tore. Veel toredam oli sellel suvel minu sünnipäev.
Oli väga kena ilm. Minu pere kingitus oli batuut. Sain ka palju lilli ja kaarte. 
Mul käisid päeval sõbrad külas. Me sõime, mängisime  mänge, hüppasime batuudil ja lustisime niisama. Pärast oli maas väga halb hüpata. Õhtul tulid mulle vanaema ja onu külla. Linnast tulid ka mõned sugulased. Nii päeval kui ka õhtul sõime torti.
See oli väga ilus, lustakas ja rõõmurohke päev !


Minu armsa isa töö

Isa ikka tööd mul rühib,
sügiseti korstent pühib.
Vetikat ta kuivatab,
nii, et nahk tal leemendab.

Õhtul pimedani teeb tööd,
pärast ikka palju sööb.
Hiljem mängib meiega,
hilja läheb magama.

Hommikul kui ärkab ta,
ruttu õue tõttab ta.
Tööd on teha vaja palju,
isa tugev meil kui kalju!

Lossi õnnetus

Minu lugu räägib kuninga uhkest majast. Mille nimi on Lillehaldja loss. Lossis elavad naine Helgi, haldjad ja kuningas. Kuningas on arg, rõõmus ja kena. Lugu räägib haldjast, soovija Helgist, tüdruk Liisest ja kurjast nõiast.
    Kord tahtis vana naine Helgi raha. Haldjad tulid kohale ja igaüks tõi natuke. Ta sai oma rahaga kaua aega õnnelikult elatud. Ühel päeval rääkis ta haldjale, et tahab hoopis toa värvi vahetada. Haldjad võlusid imelaudlinaga toa beežiks. Helgi elas kaua aega beežis toas. Koristas oma tube, tegi külalistele süüa ja käis õues.
     Vanatädi tundis, et oleks vaja paremaid sõpru. Haldjad tõid vanatädile häid sõpru. Helgi jutustas oma sõpradega, pakkus kooki ja kohvi. Aasta lõpus tundis vanaproua, et oleks vaja meeleolukamat tuba. Ta soovis punast tuba. Jõulude ajal tuli külla Helgi tütar oma perega. Kõik olid väga rõõmsad. Kõik said kingitusi. Lapselaps Liise soovis oma tuba. Haldjad võlusid imesõrmusega Liisele toa. See oli roosa ja Liise oli väga õnnelik
     Helgi tütre pere läks ära. Järgmisel päeval juhtus halb õnnetus. Kuri nõid võlus oma võlukepiga lossi ära. Kõik hävines ja vanaproua Helgi jäi oma lossist ilma.

 
Kuidas talu nime sai?


Elas kord noormees. Ta elas Riigul. Ta ostis ühe elamumaa. Mees ehitas maja ja tegi talu. Noormehe isa  nimi oli Pärt. Iga kord kui mees seal käis, tegi ta tööd.
        Ühel päeval võttis ta isa kaasa. Isa istus majas ja poeg tegi tööd. Kuna talul polnud nime, mõtles isa nime välja. Korraga plahvatas isal pähe mõte, et miks ei võiks selle talu nimi olla Pärdi. Isa mõte oli, et see on kena ja lihtne nimi. Ta rääkis sellest nimest pojale. Poeg arvas, et see on raske nimi. Järgmine päev poeg teatas, et see nimi meeldib ka talle ja pole seal imelikku midagi.

   Sellest ajast peale on selle talu nimi Pärdi.



EMA


Ema minul väga armas,
alati on ta kärmas.
Siis ka kui riidleb ta,
aga mitte Katiga.

Ema köögis töötab ka,
aga mitte minuga.
Sest et kool on tähtsam kui,
köögis pesta taldrikuid.



Mina ise


Ma olen pikemat kasvu tüdruk. Olen kümmneaastane. Minu nägu ei ole väga ümar, kuid väga ovaalne minu
nägu ka ei ole. Minu nina on ümarama kujuga. Silmad on mul hallikas- rohelised ja ripsmed on pikad.
Kulmud on minul natuke kaardus. Juuksed on mul hästi heledad. Suu on mul ovaalne ja peenike.
        Iga  päev kannan ma teksapükse ja roosat või sinist pluusi. Tavaliselt on mul jalas botased, aga
külmematel aegadel saapad. Olen hästi lahke, tore ja heasüdamlik. Vahel olen kärsitu, sest tahan asju
ruttu valmis saada. 
       Vabal ajal kuulan muusikat. Mulle meeldib vaadata ka filme, aga ka arvutis meeldib olla. Mulle meeldib
suvel sõita rattaga. Talvel meeldib kelgutada ja suusatada.


 

 
  Autorid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

© 2008 M. Lindau
  tikk-takk, tiki-tiki-takk
  Advertisement
  Aforism
AFORISM on mõttetera, effektselt sõnastatud üldistav elutarkus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega


  Almanahh
ALMANAHH (araabia k kalender) on segakogumik, mis sisaldab luuletusi, novelle, kunstitöid, jms. Seega on tänapäeval almanahh enamasti jätkväljaandena ilmuv kunsti ja kirjanduse koguteos.
  Anekdoot
... lühike naljalooke põneva või pikantse sisuga, seostub kindla isiku või päevasündmusega.
  Ballaad
... on tundeküllane, enamasti traagilis-müstilise süźee ja sünge häälestusega jutustav luultus.
Today, there have been 2 visitors (34 hits) on this page!
=> Do you also want a homepage for free? Then click here! <=