Kärla kooli õpilaste looming  
 
  Helina 04/19/2024 10:10am (UTC)
   
 

 

Helina


Võimatu vahetund

Minu unistuste kool on 111.aasta pärast.Selles
koolis on vinged vahetunnid.Seal saab suure
täispumbatud palliga mäest alla lasta.Pallil on üks
auk,kust saab sisse minna ja end rihmadega kinni
panna.Saab veel batuudil hüpata ja seal peab ka end
rihmadega kinnitama.Kui sa hästi kõrgel oled,siis
saab teha salto.Kooli juures on suur järv ja seal
saab ujumas käia ja kanuuga sõita.Spordihallis on
ühes seinas ronimiskoht,mis meenutab päris mäge.
See kõik on nii lahe!


Kuidas leopard täpid sai

Elas kord üks leopard. Teda ei saanud leopardiks
üldse pidada, sest tal ei olnud täppe. Ühel päeval
otsustas leopard enda kodust kaugemale minna, et
vaadata, mis elu käib tema kodupaigast eemal.
Leopard kuulis imelikku häält, mis meenutas
muusikat. Ta läks lähemale ning hoidus suure puu
taha. Leopard oli valmis neid imelikke kahe jala
peal olevusi kinni võtma. Need olendid olid endale
väikese maja teinud. Nad värvisid selle ukse
musta värvi. Leopard jooksis lähemale ja äkki
hakkas värvipott kõikuma ning kukkus katuselt
alla ja musta värvi pritsis kõikjale. Leopard
sai ka musti täppe. Sellest ajast peale ongi
leopardil mustad täpid.


Siil udus

Siil oli teel Karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis Siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse. Lõpuks jõudis Siil udust välja ja nägi taevas oma sõpra. Siil otsis kähku pika-pika oksa ning ulatas selle Karupojale ja tõmbas ta alla. Mõlemad läksid rõõmsalt Karupoja juurde teed jooma. Siil rääkis Karupojale tee peal, et ta oli kohanud oma rännakul Öökulli ja hobust. Kui nad karupoja juurde olid jõudnud, ulatas Siil oma kotikese sees oleva vaarikamoosi purgi karule. Karupoeg tänas Siili. Kuna Siil oli väsin lubas Karupoeg tal tema juures
ööbida. Hommikul jättis Siil Karupojaga hüvasti ja hakkas kodu poole astuma.
Siil jõudis õnnelikult ja tervelt
.

 



Mina ise

  Ma olen keskmist kasvu tüdruk. Olen kümneaastane. Nina on mul ümara otsaga. Silmad on mul sinakas-hallid, mille peal on õrnalt pruune triipe. Juuksed on helupruunid ja mõnedes kohtades on näha lillasid triipe. Suu on mul väike. Tavaliselt kannan ruudulisi riideid. Teksepüksid on mul sinise-ja musta- kirjud. Ma kannan pikki pluuse. Jalas kannan tavaliselt botaseid. Ma olen sõbralik. Ma unustan viha kiiresti ära, kui ma sõpradega riius olen. Vahel ajan ma sõbrad naerma. Ma käin võrkpallis, kuid ei ole veel selles eriti hea. Peale selle käin veel kunstiringis. Kodus meeldib mulle joonistada ja muusikat kuulata.



Siilipoiss ja jänes

Maha sadanud on valget lund,
pesas siilipoiss magab talveund.
Siilipoisi magus uni,
kestab kevadhommikuni.

Jänes hüppab põõsa all,
valge kasukas seljas tall.
Külmakraadid tal ei loe,
sest jänku kasukas on soe.



Kui ma oleksin draakon

Kui ma oleksin draakon, siis ma oleksin hästi väike,
helelilla ja mul oleksid tiivad. Mulle meeldiks
palju lennata, aga kõige rohkem käiksin ma puude
otsas ja sööksin mahlaseid lehti. Ma teeks väikeseid
pahandusi nii, et teised mind ei märkaks, sest ma
olen ju väike draakon. Ma tahaksin, et mul oleks
palju sõpru, sest siis oleks palju huvitavam
mürada ja puude otsas turnida ning lehti süüa. Küll
oleks tore kui ma oleksin draakon, sest siis oleks
elu palju huvitavam!



Eestimaa

Taevas liugleb pilvetort,
tuul see sasib viljakõrt.
Metsas luusib hall hunt,
rukkipõllul hiirtepunt.
Põder nosib haavakoort,
tema ootab poega noort.
Eestimaa on väike koht,
ei varitse sind mingi oht.
Siin on minu vanemad,
kes on kõige kallimad.



Haikud

väike põldlõoke
kükitab keset põldu
pruun linnuke

lapsuliblikas
lendab lillelt lillele
päkse värvi ta


Raamatud omavahel

Raamatud vaidlesid ja vaidlesid, kes on parem ja tähtsam. Lõpuks hakkas Saladuste Raamat vahele segama ning lausus: "No kui kaua te vaidlete. Mul juba pea valutab teie plärast." Seiklusteraamat sai vihaseks ja hakkas Saladuste Raamatut halvasti kohtlema. "Kuule, saladuste asjandus, ega sa mingi tarkpea ole?"  "Olen küll," vastas Saladuste Raamat solvunult.  "Saladuste Raamatul on õigus,"  vastas Vana Raamat. " Temas peitub palju saladusi, mida isegi targad inimesed ei tea,"  oli Vana Raamat tähtsa näoga. Korraga olid kõik vait ja hakkasid jälle vaidlema. Mida hullemaks vaidlemine läks, seda kõvemini hakkas riiul ragisema. Saladuste Raamatul sai villand ja karjus üle toa: "Olge vait, te kõik olete tähtsad! "  Raamatud jäid vait ja nende näol laius naeratus. Lõpaks oli suur mure lahendatud!



Tigu seenel

Ükskord läks tigu seenele.
Ta ronis üles seenele
ja mõtles: " Kõik söön ära ma!"
ning hakkas aplalt järama.

Kuuse otsas peoleo
nägi ära teo teo
ja hüüdis:
" Ära tee nii,
ära
jära
seeni!"
Ei kuulnud aga tigu peoleod,
sest üldse midagi ei kuule teod.

Lõpusalm on minu luuletatud.

Teole maitses väga seen,
sest see oli üpris peen.
Ei jätnud asja peoleo,
ja ära sõi ta teo.



Selle suve toredaim reis

Ma käisin sellel suvel vanaema ja onuga Rakveres sugulastel külas.
Me jõudsime Tallinna ja ootasime kaua bussi, mis läheb Rakverre. Istusime bussijaama kohvikus ja sõime pirukat. Varsti saabuski buss ja me läksime selle peale. Istusime kõige ette. Mulle tundus, et buss on paksult venelasi täis. Bussijuht oli ka venelane. Ma küll ei saanud aru, mis tal viga oli. Ta vaatas oma märkmikku, küll ta ei saanud nätsupakki kinni, küll ta lobises telefoniga ühe tunni. Mul tekkis juba vaikselt hirm, et varsti oleme bussiga kraavis, aga õnneks seda ei juhtund. Lõpuks jõudsime Rakverre.
Ühel päeval läksime Vaala keskusesse. Läksime siis Kaisu, Kertu ja mina lihapoodi. Me Kaisuba läksime autosse. Kertu tuli nägu rõõmu täis. Ma küsisin Kertult:" Mis sa naerad?" Kertu rääkis, et oli näinud Marek Sadamat.
  Me Kaisuga tahtsime kontserdile minna, mis toimus õhtul. Mina pidin rääkima, et me tahame sinna minna. Lõpuks siis ma rääkisin. Sõime kõhud täis, panime riidesseja läksime teele. Kohale jõudes laulis juba N-euro. Tegime pilti. Mina sain ainult ühe pildi. Kertu ja Kaisu pildistasid edasi ning lõpuks lõpetasid ära. Ma vaatasin ringi; kõik tantsisid ja karjusid, aga meie seisime nagu postid. Varsti hakkasime ka tantsima. Kell oli, juba palju ja me hakkasime ära minema. Sugulaste juurde jõudes tuli Kertu mu kõrvale, sest ta poleks mujale mahtund. Me naersima nii, et kõht oli kõver, sest Kaisule meeldisid Mareki augulised püksid. Me rääkisime, kuidas ta neid röövib ja jalga topib.
See oli nii lahe päev!


Minu isa

Minu isa hea mees,
kel vahel tujukus on sees.
Tööle Iirimaale lendab,
ning sealt tihti koju rändab.

Ehitab ta hästi,
mida teha kästi.
Kodus puhkab tema,
siis kui aeg on vaba.

Linnas vahel käib,
mida ostab, eks näis.
Perega siis lähme sinna,
kuhu meil on tahtmist minna.

Isal mõtted head,
nii ka tema teod.
Halbu asju tal ei ole.
Küll see on tare!




Võlumüts

Eles kord naine oma perega ürgmajakeses. Tema nimi on Algaliina.
    Ühel päeval tuli talle mõte, et võiks minna kaugemale jalutama. Ta pani paksema kasuka selga ja asus teele. Ürgmets oli ilus. Algaliina nägi üht kuju, mille otsas oli sädelev müts. Algaliina võttis mütsi ja proovis pähe. Müts tegi selle peale silmad lahti ja lausus: " Mina olen võlumüts. Aitäh, et sa mind igavlemast päästsid. Ma olen siis juba üle tuhanda aasta olnud. Nüüd mina täidan sinu kolm soovi." Algaliina soovis endale ilusat maja. Ta läks koju ja rääkis oma perele, mis temaga juhtus. Tema mees ei olnud sellega rahul, sest ta tahtis palju ürgraha. Naine läks järgmisel päeval kuju juurde , pani mütsi pähe ja soovis palju raha. Kui ta koju läks, nägi ta, et põrand oli kuldmüntidega kaetud. Algaliina nägi, et lapsed olid kurvad. Ta läks mütsi juurde, pani selle pähe ja soovis oma lastele palju sõpru. Nii juhtuski. Äkki tuli talle mõte, et ta võiks  natuke kuulsem olla. Müts läks kuumaks ja Algaliina kõrvetas oma juuksed ära.
    Sellest ajast peale pole tal enam pikki juukseid ja ta ei julga enam tule juures olla. 

Ema

Minu ema on hea,
teda alati meeles pean.
Ilma tamata oleksin õnnetu
ning mu südames toimuks õnnetus.

Täna on tähtis päev,
see on emadepäev.
Ma talle lilli toon
ja me rõõmustame koos.


Toomase aevastus

  Tol ajal polnud Eestimaal saari ege maismaakaaslasi. Eesti oli üks saareke keset vett.
  Saare keskel oli talu. Talus elansid naine ja mees. Neil oli kolm tugevat poega. Kõige vanema poja nimi oli Tim, keskmine poeg oli Tom ja noorema poja nimi oli Toomas.
  Ühel päeval läks noorem poeg Toomas paadiga sõitma. Toomas jäi paati magama. Kui Toomas magas, ilmus tama kohale pipravana. Piprapilv raputas paadisolijale pipart ninna. Too aevastas nii, et Eestimaa põrkus Venemaa ja Lätiga kokku. Kokkupõrke tagajärel purunes Eesti ühest küljest ning tekkisid saared.
  Sellest ajast peale on Eestil saared ja kaks maismaasõpra.
 


Minu koduhaldjas

Minu kodu kaitseb haldjas. Ta on rõõmus ja hea.
Talle meeldib palju lennata. Minu haldjas elab
voodi all ja hoiab selle tolmust puhtana, sest
muidu ei saaks ta seal elada. Kui ma magama lähen,
siis kaitseb ta mind halbade unenägude eest.
Ma pole tema välimust isegi näinud. Ükskord, kui ma
sõpradega peitust mängisin, peitsin ma end voodi
alla. Ma olin väga rõõmus, sest nägin kõige
ilusamat haldjat. Tal oli roosa lühike kleit seljas,
baleriini kingad jalas, suured tiivad ja kollane
võlukepp käes. See päev oli kõige parem, mis mu
elus ültse on olnud!




 
  Autorid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

© 2008 M. Lindau
  tikk-takk, tiki-tiki-takk
  Aforism
AFORISM on mõttetera, effektselt sõnastatud üldistav elutarkus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega


  Almanahh
ALMANAHH (araabia k kalender) on segakogumik, mis sisaldab luuletusi, novelle, kunstitöid, jms. Seega on tänapäeval almanahh enamasti jätkväljaandena ilmuv kunsti ja kirjanduse koguteos.
  Anekdoot
... lühike naljalooke põneva või pikantse sisuga, seostub kindla isiku või päevasündmusega.
  Ballaad
... on tundeküllane, enamasti traagilis-müstilise süźee ja sünge häälestusega jutustav luultus.
Today, there have been 1 visitors (4 hits) on this page!
This website was created for free with Own-Free-Website.com. Would you also like to have your own website?
Sign up for free