Kärla kooli õpilaste looming  
 
  Aili 09/20/2017 9:12am (UTC)
   
 





AILI

Võimatu vahetund

Ühel päeval oli koolirahval mõte teha kooli mänguplats. Mänguplatsi tehti kaks nädalat. Lõpuks sai mänguplats valmis. Seal sai teha igasuguseid asju. Lastele meeldis see kõik. Küll sai pulkade alt läbi roomata. Sama kõrgele hüpata kui koolimaja. Selleks tuli käte külge ühed nupud panna. Sai veel rulluiskudel tantsida. Seda kõike sai vahetunnil teha. Mulle meeldib see igal juhul.


Kuidas elevant endale londi sai

Elas kord üks elevant. Ta oli üksildane elevant. See elevant oli nii suur, et ei ulatanud vett jooma. Kui ta jooma tahtis hakata, siis kukkus ta potsti maha ega saanud püsti. Samal hetkel tuli üks imepärane leiutaja. Ta imestas väga, kui elevanti nägi. Elevant palus, et ta teda püsti aitaks. Leiutaja küsis, et kuidas sa elevant saad olla, kui sul lonti pole? Leiutaja tegi joogi, elevant jõi seda ja lont tuligi. Sellest ajast ongi elevandil lont.

Minu koduhaldjas

Minu kodu kaitseb haldjas . Ta on tore haldjas, nimega Liisi. Ühel päeval tegi ta kõik toad nii puhtaks ja säravaks, et kui ma nägin,siis pidin pikali kukkuma. Ta teeb alati kõik nii korda. Liisi on abivalmis ja tavalise tüdruku moodi, kuid midagi on tal ikka teisiti  ka. Teate, et tal on tiivad. Muidugi pole tal võlukeppi, kuid ta ütleb, et saab selle kindlasti. Kui ei saa, siis on nii, et ta peab jääma oma võimete abil võluma. Ta on nii tore, et ma ei unusta teda kunagi. 



   
Loomade talv

Õues sajab lund,
karu magab talve und.
koertel käpad külmetavad,
tuul ka linde taga ajab,

Orav oma urus magab.
Sadu lumehelbeid jagab.
Jänku kasukas on valge,
loomadel on süda malbe.



  Kui ma oleksin draakon              
          
Kui ma oleksin draakon, siis ei teaks, mis ma kõik ära teeksin. Ma istuksin tule keskel. Mul oleks ilmatu pikk saba ja rohelist värvi keha. Mul oleksid juuksed sik-sakilised ja oranži värvi. Kui mul hakkaks külm, teeksin endale tulest ringi ümber. Mängiksin kõigiga lumesõda,nii et ma tulega sulataksin kuulid.Lõpuks peaksin ikka teiste draakonnadega oma elu lõpuni elama.



    Loomad

Metsas palju loomi on,
metsas sisalik ja konn.
Koopas ammu magab karu,
kutsu vaatab linnumaju. 

Siin on loom ja seal on loom,
lindudele süüa toon.
Mets on uhkeid loomi täis,
kõigile see tore näis.


            Haikud

väike ülane
tilluke on rohu peal
seal vaikselt kasvab 


Siil udus


Siil oli teel karupoja juurde. Mets oli mattunud paksu uduvaipa. Äkki kuulis siil kõrva ääres hingamist. Ta hiilis kikivarvul udusse. Siil kartis nii väga endast suuremaid loomi. Järsku kadus suur loom puu otsa. Ta potsatas sinna sama puu alla maha. See oli kõigest väike ahv. Siilipoiss jäi veidrat olendit vaatama. Äkki hakkas ahv teda taga ajama. Siil jooksis nii kiiresti kui jalad võtsid. Ta komistas ja ahv jooksis talle selga ning väike ahv sai nii palju haiget, et ei tulnud enam kunagi siili juurde. Suure jooksmisega oli siilike jõudnud  juba karupoja majani. Kui siil sisse läks, oli karupoeg nii õnnelik, et siil talle külla oli tulnud. Siil rääkis kõik, mis temaga oli juhtunud. Nad sõid
moosi ning olid rõõmsalt koos.


Raamatud omavahel

Raamatud vaidlesid ja vaidlesid, kes on parem ja tähtsam. Lõpuks jäid kõik kuss, sest kuulda oli tugev pauk. Kõige alumise riiuli pealt kukkus maha suur raamat. Kõik vaatasid alla ja nägid, et suur raamat upitas end püsti. Teisi nähes hüüdis ta, et kuulge riiukotid, kas te ei saa aru, et kõik raamatud teevad targaks. Minu sees on kirjas jutud laste pahandustest. Kui te arvate, et lapsed sellest targaks ei saa, siis te eksite. Vähemalt saavad lapsed lugemise selgeks. Kui tahate näha, siis teen ühe tugeva paugu veel ja lapsed tulevad. Selle peale ei kostnud keegi midagi.

Pada ja katel

Kord katel ütles pajale:
"Sa oled must kui pada,
end pliidirõnga najale
sul meeldib nõjatada.

Sa oled laisk ja lesimik
ja poolest saadik sõge.
Nii tagu- kui ka esimik
sul täis on musta nõge."

Kuid pada vastu mühatas:
Sa ära pada aja!
Sa oled tahmund mühakas
ja tobe targutaja.

End parem puhtaks pese sa
ja püsi hoopis vakka,
sest oled rumal ese sa
ja must nii eest kui takka."

Nii rääkis katla kiuslik keel,
nii sõimas katelt pada.
Ja pole siiamaani veel
neid saadud lepitada.

Lõpusalm on minu mõeldud.

Kuid nüüd siis juhtus,
siin pada räägib,
et headus ikka heade jutus.
Katla sõnaks nii nüüd jääbki,
et meist kumbki pole paha.

Lõpusalm on minu mõeldud.

Selle suve toredaim reis

Selle suvel käisime tallinna loomaaias koos tädi, täditütre ja onuga, kes juhtis autot.Minul ja Lucial on tavaliselt harjumus,et kui on Saaremaalt ära minek,siis jääme päris alguses magama.Tallinna loomaaias oli kõige naljakam ja toredam üks ahv. kui teda vaatasin, nägin kuidas ta parajasti tagumikku sügas. Nägime veel lõvi, püütsime teda närvi ajadakuid see ei õnnestunud.Ta isegi ei vaadanud meie poole. Käisime kõige suurema ringi. Küll see oli põnev! Täditütar lisandra ei saanudi kka mitte millestki aru. Ainult naeris loomi, paljusid ta ka tundis. See oli minu suve kõige toredaim reis.

  



Minu isa


Minu isa väga visa,
töötab ta ju politseis.
homseks jälle jõudu kogub,
et ei tuleks raskuseid.

Töökuse sai vanaisalt,
oma väga armsalt isalt.
Viimaks kätte jõudis pidu,
mil kuulas minu luuleridu.


 Kerli ja imesõrmus

ühel ilusal detsembri hommikul ärkas imeilusast voodist kortsus ja veidi tolmuse öösärgiga tüdruk. Ta nimi oli kerli. kerli elas väga jubedas majas, vaid voodi sädeles. 
    Kerli elas üksi. ilus tütarlaps mõtles teha endale nädalaplaani. Sellele plaanile panen ma kirja majapuhastuse ja... sellega tuli talle meelde, et vanas kambris ümmarguse karbi sees on imesõrmus. suure kiiruga jooksis kerli trepist alla ja leidis sõrmuse karbi seest.
    üllatusest ähmi läinud arlaps haaras karbi pihku ja läks tuppa. Kerli tegi karbi lahti japani sõrmuse sõrme.   äkki kuulis ta all kambris kolinat. ehmunud tüdruk võttis sõrmuse sõrmest ja jooksis kambrisse. Kamber oli lagunenud ja Kerlil tuli meelde, et eideke, kes selles majas varem elas, oli hoiatanud, et see karp sõrmusega on majale toeks. Kuna Kerli selle lubaduse oli unustanud, et ta hoiab maja ja ei võta sõrmust karbist, sai ta karistuseks, et terve maja lagunes. Järgi jäi vaid vastupidav voodi, kuid ka selle sädelus kadus.
   Vaene Kerli läks jalutades otsima uut kodu, kuid nägi vaid koobast. Nii kaua kui ta uut kodu ei leia, mille eest ta hoolitseb, elab ta selles inetus koopas.    

Mina ise

Mina olen lühikest kasvu tüdruk. Olen kümme aastat vana. Mul on nina ümar ja silmad on rohekassinised. Kulmud on tumehallid. Mu juuksed on blondid ja huuled on paksud. Mu kõrvad on tavalised. Koolis käies kannan tavaliselt teksapükse ja dressipluusi. Jalas kannan rihmikuid.                                     Olen häbelik, saan sõpradega hästi läbi ja vahel riidleme õega.
 Ma käin tantsimas rahvatantsus sellepärast, et saada esinema ja tantsuringis selleks, et saada tantsurütmi kätte ja uusi tantse õppida. Kodus olles teen tube korda ja aitan ema toidutegemisel.
  
 
  Mätasselja küla

   Ühes paigas elas üks hiiglane. See hiiglane jalutas tee peal. Ta jäi väsinult ühe puu alla magama, kus oli terve hunnik mättaid.
  Lõpuks tõusis ta üles. Hiiglase seljal olid needsamad mättad, millel ta magas.See ei häirinud teda sugugi, kuid see vaade oli väga naljakas. Inimesed, kes temast möödusid, kartsid teda, kuid samas ka naersid. Nüüd läks hiiglane juba vihaseks. Ta hakkas mättaid selja küljest ära võtma. Üks mätas aga ei tulnud kuidagi ära. See mätas jäi ta seljale eluks ajaks. 
  Kuna see hiiglane elas seal paigas, sai selle koha nimeks Mätasselja küla.
     

     

                 Sulle ema


 Mulle kallis oled sa,
sulle roosi kingin ma.
Ema mulle kuulud sina,
täna rõõmustan sind mina.
Alati sind kuulan ära,
nüüdsest sinu ees ma säran.

Köögis võin sind aidata,
Palun, palun naerata!
Kuidas sind ma rõõmustaksin,
kuidasmoodi lõbustaksin.
Püüan hästi käituda,
sinu soov võib täituda. 

 
  Autorid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

© 2008 M. Lindau
  tikk-takk, tiki-tiki-takk
  Advertisement
  Aforism
AFORISM on mõttetera, effektselt sõnastatud üldistav elutarkus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega


  Almanahh
ALMANAHH (araabia k kalender) on segakogumik, mis sisaldab luuletusi, novelle, kunstitöid, jms. Seega on tänapäeval almanahh enamasti jätkväljaandena ilmuv kunsti ja kirjanduse koguteos.
  Anekdoot
... lühike naljalooke põneva või pikantse sisuga, seostub kindla isiku või päevasündmusega.
  Ballaad
... on tundeküllane, enamasti traagilis-müstilise süźee ja sünge häälestusega jutustav luultus.
Today, there have been 2 visitors (32 hits) on this page!
=> Do you also want a homepage for free? Then click here! <=